Tuntuim krüptovaluuta
Võib öelda, et 2022. aastal alanud karuturg kestis läbi 2023. aasta. Sellest hoolimata kerkis bitcoin’i hind tegelikult kogu aasta vältel, lõpetades detsembrikuu 38 850-eurose hinna juures VulkanVegas kasiino ülevaade. Olulised hinda mõjutavad tegurid olid möödunud aastal negatiivse külje pealt kehv makromajanduslik väljavaade, ent teiselt poolt võis näha investorite seas tagasihoidlikku optimismi ning kuuldusi institutsionaalsest huvist bitcoin’i vastu.
Positiivsed tegurid kaalusid siiski negatiivsed uudised üle ning 2017. aasta lõppes bitcoin’i jaoks rekordiliselt hea sooritusega. Nagu varasem ajalugu juba näidanud oli, järgnes ka toona suurele tõusule langus ning 2018. aasta esimese kvartali lõpuks oli krüptovaluuta hind kukkunud juba üle 50 protsendi, millele aitas kaasa Hiina võimude sõnum krüpto kaevandamise keelamise kohta ning aasta lõpetas bitcoin 2900 euro juures – 73 protsenti langust jaanuariga võrreldes.
IFRS tõlgenduskomitee seisukoha tõlgendamisel on vajalik mõista, et EFRS „plokiahela tehnoloogial põhinev instrument“ võib, kuid ei pruugi, olla „krüptovaluuta“ (cryptocurrency) IFRS mõistes – IFRS räägib eelkõige ja ainult bilansi aktiva poolel omandatud (hoitava) vara kajastamisest, kuid Raamatupidamise Toimkond on võtnud asja laiemalt ette :
Eesti krüptovaluuta
Oma deklaratsiooni jaoks peate teadma kahte vormi: Vorm A, mis on teie residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonivorm, ning kui olete kaevandanud krüptoraha, peate täitma ka Vormi E, residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tuluvormi.
Krüptoraha digitaalsed alternatiivid tekkisid 1980. aastate alguses, kui Ameerika krüptograaf David Chaum leiutas algoritmi, mis on siiamaani kasutuses internetipõhisel krüpteerimisel. Algoritm lubas turvaliselt ja muutumatult edastada infot eri poolte vahel, mis on ka vundamendiks hiljem leiutatud elektroonilistele maksetele. Seda nimetati “pimedaks rahaks”.
Enamik krüptovaluutasid on loodud tavaraha tootmise vähendamiseks, mis põhjustab suure tühimiku valuutale, mis kõik ringlusse peaks minema, väärismetalli jäljendades. Võrreldes tavavaluutadega mida omavad finantsasutused või mis on inimeste kätes, on krüptovaluuta rohkem kaitstud õiguskaitseorganite poolt arestimise eest. See tuleneb krüptograafiliste tehnoloogiate võimendamisest.
Kõige suuremaks probleemiks Bitcoini kasutamisel online kasiinodes on lähtuvalt erinevatest uudislugudest see, et Bitcoini üritavad kasiinos maksmisel kasutada inimesed, kes krüptorahadega liiga tuttavad ei ole. Ja sealt tulevad ka peamised probleemid.
Tasudes krüptorahaga kaupade või teenuste eest, tuleb arvutada välja teenitud tulu ehk saadud kauba või teenuse ja kasutatud krüptoraha ostuhinna vahe. Näiteks olukorras, kus isikul oli üks bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest ning kasutas seda 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks, mil bitcoin’i turuhind oli 30 000 eurot, sai isik auto soetamistehinguga 27 500 eurot tulu. Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.
Mis on krüptovaluuta
Lisaks lubavad krüptovaluutad suurenenud rahanduse ligipääsetavust. Need võivad volitada inimesi piirkondades, kus traditsiooniliste pangandussüsteemide juurdepääs on piiratud, pakkudes alternatiivset viisi osaleda globaalses kaubanduses. Ripple’i visioon XRP-st kui sillast valuutana, mis hõlbustab piiriüleseid tehinguid, rõhutab, kuidas digitaalsed varad saavad purustada traditsioonilisi majanduslikke takistusi ja edendada rahalist kaasatust.
Meie ajastul liigub maailm järjest rohkem digitaalse poole. Oleme jõudnud ajastusse, kus paljud traditsioonilised tegevused on asendunud kaasaegsete digitaalsete alternatiividega. Üks selline uuendus on ” krüptovaluuta”, mis on muutunud väga populaarseks viimasel ajal. Kui oled huvitatud krüptovaluutast ja seda ümbritsevast segadusest, siis see artikkel on just sinule. Selles artiklis räägime krüptovaluutade võtmeobjektist “Token” .
Plokiaeg (ingl block time) näitab, kui palju võrgustikul keskmiselt aega kulub, et genereerida plokiahelas üks lisaplokk. Plokiaeg erineb – bitcoin’i puhul on see keskmiselt 10 minutit, aga Ethereumi puhul näiteks 10–20 sekundit. Plokiaeg on tavaliselt sihilikult seatud – kuna tehnoloogia pidevalt areneb ja räsimine muutub seetõttu kiiremaks, muudetakse iga teatud aja tagant räsimise raskusastet, et plokiaega ühtlasena hoida. Andmete olemasolu on kontrollitav siis, kui plokk on ahela külge lisatud – see tähendab ka, et enne ploki lisamist pole tehing tegelikult lõpule viidud. Plokiajast sõltub seetõttu tehingute kiirus, kuid ka plokiahela turvalisus.
1980. aastate lõpus lõi David Chaum DigiCashi firma, mis tootis pimedal algoritmil põhinevaid rahaühikuid. Chaumi firma käes oli sel ajal monopol ja konkurents puudus. Esialgu tegeles DigiCash ainult eraisikutega, kuid Hollandi keskpank oli sellele vastu ja käskis selle tegevuse lõpetada. DigiCash seisis valiku ees, et kui soovivad jätkata, tuleb seda teenust osutada ainult litsentseeritud pankadele, mis vähendas nende turupotentsiaali oluliselt. Hiljem oli Microsoft huvitatud DigiCashiga koostöö tegemisest, millega Microsoft oleks lubanud enda kasutajatel teha makseid kasutades DigiCashi. Firmad aga ei saanud kokkuleppele ja DigiCash lõpetas 1990. aastate lõpus tegevuse.
Krüptovaluuta loomiseks tuleb lahendada keeruline matemaatiline ülesanne, mida nimetatakse a blockchain. Selleks kasutatakse arvutivõrku, millel kõigil on samad juhised. Kui probleem on lahendatud, premeeritakse lahenduse leidnud kaevandajat krüptovaluutaga. Krüptovaluutad on ainulaadsed selle poolest, et neid saab kasutajate vahel üle kanda ilma kolmandat osapoolt kaasamata.
Kohe, kui inimene teeb oma esimese krüptovaluuta tehingu, genereeritakse unikaalne paar võtmeid – avalik ja privaatne. Mõlemad võtmed on krüptograafilised koodid, mis aitavad hoida selle digitaalse ökosüsteemi turvalisust.